Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 656 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta aprilliga suurenes müügitulu püsivhindades 23% ja eelkõige mõjutas kasvu nii kauplejate kui ka ostlejate kohanemine koroonakriisist tingitud piirangutega.

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 5,2% ja võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 6,2%.

Statistikaameti andmetel peatus augustis majutusettevõtetes 342 000 turisti, mis on 3% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üle-eelmise aasta augustiga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt vähem.

„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aasta jaanuaris 618 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.