Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja. Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid Lisandväärtus kasvas teises

Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5% Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Üle Eesti kasvasid korterite hinnad kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandiks on Tallinn, kus korterite ruutmeetrihinnad tõusid alles teises kvartalis. Tehingute rahaline maht oli selle aasta teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka eelmise aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem

Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja. Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%)

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul tõusis tootjahinnaindeks aastases võrdluses teist kuud järjest. „Tõus on olnud samas suurusjärgus, jäädes septembris 0,5% ja oktoobris 0,6% juurde,“ selgitas Šokman. Võrreldes mulluse oktoobriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasiku sõnul võimaldavad iga kuu toimuvad uuringud kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda, prognoosida selle arengut ning koguda teavet tajutava majandusliku kindlustunde kohta. „Need uuringud annavad majanduse seisukorrast kiire ülevaate, sageli varem, kui avaldatakse teised riikliku statistika näitajad. Samuti saab baromeetrite põhjal kiiresti võrrelda majanduse olukorda kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,” selgitas Raasik. Varem viis uuringuid läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kuid alates 1. maist

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et ameti 2025. aasta tegevus ja arendused on osa laiemast muutusest, mis toimub praegu kõikides arenenud riikides. „Statistikaasutused ei ole enam üksnes andmete kogujad ja avaldajad, vaid kujunevad andmete korduvkasutusega andmeökosüsteemide keskseteks asutusteks. Rahvusvahelised arutelud – olgu UNECE, OECD või Euroopa statistikasüsteemi tasandil – liiguvad ühes suunas: kvaliteetne statistika sünnib üha enam mitmest andmeallikast, uute tehnoloogiate toel ja tihedas koostöös teiste andmeavaldajatega, kus kõige aluseks on kvaliteetsed andmed,” rääkis

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgse hinnangu järgi aitasid oktoobris võrreldes septembriga üldist hinnatõusu pidurdada peamiselt toidukaubad, mille hinnad langesid juba teist kuud järjest,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Oktoobri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. novembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi oktoobri andmed avaldatakse 18

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus