Otsingu tulemused

Eesti rahvastikust 24,3% ehk 330 291 inimest on vanavanemad. Eestis elab 210 448 vanaema ja 119 843 vanaisa, seega on vanaemasid 90 605 võrra rohkem kui vanaisasid. Võrreldes 2025. aasta algusega on vanavanemate arv mõnevõrra vähenenud – vanaemasid oli mullu 212 480 ja vanaisasid 121 300. Eestis on 64 163 vanavanavanemat ja 920 vanavanavanavanemat. Keskmiselt on ühel vanavanemal 3 lapselast. 3733 vanavanemal (2554 vanaemal, 1179 vanaisal) on üle 10 lapselapse. 17 vanavanemal on üle 30 lapselapse (10 vanaemal, 7 vanaisal). 23,5% alaealistest lastest on elus kõik neli vanavanemat. Vanavanemad on

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul näitavad Eurostati andmed, et eestimaalased osalevad kultuurielus aktiivselt. „Euroopa Liidus kulutatakse kultuurile keskmiselt 2,7% leibkonna eelarvest, millele jääme veidi alla. Silma torkab aga see, et Eesti leibkondade kultuurikulutustest läheb märkimisväärne osa sündmuste külastamisele. Umbes veerand kultuurile panustatud rahast kulub kontsertidel, teatris, muuseumides ja muudel sündmustel käimiseks. See on Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem ja näitab, et eestimaalastele meeldib aktiivselt erinevatest üritustest osa võtta,“ selgitas

Statistikaameti partnerlussuhete juht Jaana Tael märkis, et lisaks Ukraina statistikaameti toetamisele riigi liitumisel ELiga pakub koostöö ka Eestile väärtuslikku võimalust õppida ja leida oma töös uusi vaatenurki. „Sel nädalal loodud kontaktid aitavad edaspidi keskenduda konkreetsete arengueesmärkide saavutamisele. Kvaliteetse Euroopa statistika tegemine eeldab märkimisväärseid pingutusi. Me saame enda kogemusele toetudes pakkuda Ukrainale praktilist tuge ning ehitada nii üheskoos kiirteed Euroopasse,“ ütles Tael. Õppevisiit oli esimene Eesti ja Ukraina kolleegide füüsiline kohtumine. Varem

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul suurenes tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 korda ja ettevõtetes 1,5 korda. „Kasvu taga on ilmselt sellel põhinevate rakenduste ja teenuste laiem kättesaadavus ning nende integreerimine igapäevaellu. Kõige rohkem suurenes kasutus 65–74-aastaste vanuserühmas, kus kasv oli rohkem kui kahekordne,“ tõi Nuka välja. Märgatavam suurenemine toimus ka 35–44-aastaste seas. „Tehisintellekti kasutamine noorte seas oluliselt ei suurenenud, kuna selle vanuserühma kasutustase oli juba varem kõrge (90%). Samas jäid noored jätkuvalt kõige

Avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad statistikaameti andmebaasis Eesti elu iseloomustavad näitajad. Riiklik statistika saab kõigile huvilistele kättesaadavaks samal ajal ehk avaldamiskalendris välja kuulutatud kuupäeval kell 8. Enne seda ei või riiklikku statistikat levitada. Avaldamiskalendrisse märgitakse ainult need uudised, mis on seotud statistika esmaavaldamisega. Kuidas avaldamiskalendrist vajalik info leida? Kalendrist tuleb avaldamiste vaatamiseks valida soovitud periood. Ülevaadet on võimalik kitsendada nii valdkonna kui ka avaldamise liigi järgi: andmete avaldamine

Sel aastal möödub 30 aastat riikliku statistika aluspõhimõtete loomisest. Need põhimõtted on ülemaailmne standard, mille on heaks kiitnud ÜRO Peaassamblee ja neid kasutavad riigid üle kogu maailma. Selle sündmuse tähistamiseks on statistikaamet loonud animatsiooni, mis selgitab, kuidas aitavad usaldusväärsed andmed ja statistika kaasa iga inimese elus tähtsatele otsustele.

Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Juulis avalikustati Tõetammel tänase valitsuse tegevusprogramm järgnevaks neljaks aastaks.