Otsingu tulemused

“Statistikaameti ülesanne on küsida vaid hädavajalikku. Me küll küsime palju riigi toimimiseks olulisi andmeid, aga palju enam anname neid ühiskonnale ka tagasi,” tõstis möödunud aastale tagasi vaadates esile statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Tema sõnul on selle kinnituseks rohkem kui 2 miljonit andmebaasi külastust, üle 3000 avaldatud näitaja ja rohkem kui 8200 meediakajastust ühe aasta jooksul. „Me näeme õhtuti „Aktuaalsest kaameras“ ja eriti majandusuudistes, et meie andmed toetavad pea iga päev avalikku arutelu ning järjepidevalt iseloomustavad oluliste nähtuste, näiteks rahvastiku

„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma. „Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas

Sarnaselt teistele ELi riikidele on Eestis kõige populaarsemad majutuskohtade külastamise kuud juuli ja august. „Kuid erinevalt ELi üldisest trendist on Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus ööbimisi kõige rohkem juulis,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. „Möödunud aasta juulis ja augustis registreeriti Eestis 26,1% ööbimistest, neist juulis 13,9% ja augustis 12,2%. Need näitajad on ELi keskmisest madalamad,“ tõi juhtivanalüütik välja. Populaarsuselt kolmas turismikuu nii Euroopa Liidus kui Eestis on juuni. „Eesti ja Euroopa numbrid on juunis väga sarnased – Eestis leidis

ÜRO maailma turismibaromeetri andmetel kasvas rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastal 4%, kusjuures enamik sihtkohti üle maailma näitas häid tulemusi. Kokku registreeriti üle maailma 1,52 miljardit rahvusvahelist turisti, mida on peaaegu 60 miljonit rohkem kui 2024. aastal. Selle tagasid piisav nõudlus, suuremate päritoluturgude tulemuslikkus ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sihtkohtade jätkuv taastumine. Suurem hulk lennuühendusi ja viisarežiimi lihtsustamine toetasid samuti rahvusvahelist reisimist. Turismibaromeetri andmetel püsis rahvusvaheline turism ka 2026. aasta esimesel

Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

2023. aasta tööjõu-uuringus küsiti 50 –74-aastastelt pensionile jäänud inimestelt, mida nad tegid, kui saabus pensioniiga ja laekus esimene pensionimakse. Oktoobris kirjutasime statistikaameti blogis sellest, milliseid valikuid teevad Eesti pensioniealiseks saanud võrreldes muu Euroopaga. Seekord heidame pilgu lähemale ja vaatame võrdlevalt, kuidas taanduvad inimesed tööturult Eestis ja Soomes. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul on Eesti inimesed vahetult pärast pensioniea saabumist tööturul märksa aktiivsemad kui Soome pensionärid. „Tunduvalt suurem osa soomlastest (42,5%)

Eesti rahvastikust 24,3% ehk 330 291 inimest on vanavanemad. Eestis elab 210 448 vanaema ja 119 843 vanaisa, seega on vanaemasid 90 605 võrra rohkem kui vanaisasid. Võrreldes 2025. aasta algusega on vanavanemate arv mõnevõrra vähenenud – vanaemasid oli mullu 212 480 ja vanaisasid 121 300. Eestis on 64 163 vanavanavanemat ja 920 vanavanavanavanemat. Keskmiselt on ühel vanavanemal 3 lapselast. 3733 vanavanemal (2554 vanaemal, 1179 vanaisal) on üle 10 lapselapse. 17 vanavanemal on üle 30 lapselapse (10 vanaemal, 7 vanaisal). 23,5% alaealistest lastest on elus kõik neli vanavanemat. Vanavanemad on

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul näitavad Eurostati andmed, et eestimaalased osalevad kultuurielus aktiivselt. „Euroopa Liidus kulutatakse kultuurile keskmiselt 2,7% leibkonna eelarvest, millele jääme veidi alla. Silma torkab aga see, et Eesti leibkondade kultuurikulutustest läheb märkimisväärne osa sündmuste külastamisele. Umbes veerand kultuurile panustatud rahast kulub kontsertidel, teatris, muuseumides ja muudel sündmustel käimiseks. See on Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem ja näitab, et eestimaalastele meeldib aktiivselt erinevatest üritustest osa võtta,“ selgitas

Statistikaameti partnerlussuhete juht Jaana Tael märkis, et lisaks Ukraina statistikaameti toetamisele riigi liitumisel ELiga pakub koostöö ka Eestile väärtuslikku võimalust õppida ja leida oma töös uusi vaatenurki. „Sel nädalal loodud kontaktid aitavad edaspidi keskenduda konkreetsete arengueesmärkide saavutamisele. Kvaliteetse Euroopa statistika tegemine eeldab märkimisväärseid pingutusi. Me saame enda kogemusele toetudes pakkuda Ukrainale praktilist tuge ning ehitada nii üheskoos kiirteed Euroopasse,“ ütles Tael. Õppevisiit oli esimene Eesti ja Ukraina kolleegide füüsiline kohtumine. Varem