Otsingu tulemused

15. detsembril saatis statistikaamet teavituskirjad andmeesitajatele, kellelt oodatakse 2024. aastal andmeid ettevõtte või asutuse tegevusega seotud näitajate kohta.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta kolmandas kvartalis 0,8% võrreldes teise kvartaliga ning 24,2% võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta teises kvartalis 8% võrreldes esimese kvartaliga ning 27,4% võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga.

Statistikaameti andmetel peatus veebruaris majutusettevõtetes ligi 170 000 turisti, mis on 70% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Põllumajandusstatistika tiimi juhtivanalüütik Ege Kirs selgitas, et piimatoodang moodustab umbes veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest ja mõjutab seega oluliselt Eesti põllumajandustootjate majandusseisu. „Eelmise aasta alguses oli piima keskmine kokkuostuhind 425,87 eurot tonni eest. Suvel oli hind tavapäraselt madalam, kuid alates juulist on see pidevalt tõusnud. 2024. aasta detsembris maksti piimatootjatele piima tonni eest juba keskmiselt 480,22 eurot,“ tõi Kirs välja. Eesti piima kokkuostuhind sarnaneb Euroopa Liidu (EL-i) riikide trendile ja sõltub suuresti olukorrast

Statistikaameti andmetel peatus 2021. aasta novembris majutusettevõtetes üle 167 000 turisti, mis on 42% rohkem kui aasta varem samas kuus. Vähenes sise- ja suurenes välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Statistikaameti veebilehel asuv avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad andmebaasis Eesti elu iseloomustavad põhinäitajad. Riikliku statistika seaduse järgi tehakse uuenenud andmed avalikuks kõigile kasutajatele samal ajal: kalendris märgitud kuupäeval kell 8.00. Enne avaldamiskalendris olevat tähtpäeva ei või riiklikku statistikat levitada. Riikliku statistika tegijana kajastab Statistikaamet Eesti ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustab ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega. Selleks on näiteks tarbijahinnaindeks