Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Aprillis oli kaupade väliskaubanduses näha elavnemise märke

Kuupäev 10.06.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Märtsis oli turiste taas mullusest vähem

Kuupäev 07.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Eestis sai taas enim lapsi nimeks Robin või Mia

Kuupäev 26.01.2022
Artikkel
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks

Kuupäev 18.11.2019
Artikkel
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Suremus on Eestis langustrendis ka tänavu

Kuupäev 23.07.2010
Artikkel
Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

18. Kultuuriruumi elujõulisus

Valdkond
Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia