Otsingu tulemused

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljonit turisti, mis on 8% rohkem kui aasta varem, aga 44 % võrra vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aastal kokku 8,9 miljardit eurot. Võrreldes 2020. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 12%.

Statistikaameti andmetel peatus septembris majutusettevõtetes ligi 260 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 21%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 762 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris 9% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 20% ja töötlevas tööstuses 8%, mäetööstuses aga vähenes 2%.

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.