Otsingu tulemused

Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.

2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. Elukohariigi järgi lisandus majutusettevõtete kasutajatest kõige rohkem Eesti elanikke, välisturistidest aga Venemaa ja Läti turiste. Majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini.

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2022. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui aasta varem.

Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis püsivhindades 6,4% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ühes – energeetikas 5,2%, kuid langes töötlevas tööstuses 6,4% ning mäetööstuses 17,5%.

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 8% ja oli 614 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%.