Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloenduse küsitlus on läbi, jätkub andmete kogumine registritest

Kuupäev 02.03.2022
Artikkel
28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Kas raha teeb õnnelikuks?

Kuupäev 27.12.2016
Artikkel
Detsembri lõpp tähendab paljudele pühasid ja vabu päevi, aga ka suuremal või vähemal määral tarbimist. Kahtlemata on üheks elus olulist rolli mängivaks aspektiks raha. Ometi on raha roll hea elu kujundamisel mõneti vastuolulise tähendusega.

Koroonakriisi tulemus: 200 000 kaugtöö tegijat

Kuupäev 16.12.2020
Artikkel
Eelmine aasta märkis võrreldes varasematega kaugtöö tegijate arvu olulist suurenemist, kui seda võimalust kasutas 123 300 töötavat inimest. Koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on sellel aastal olnud näha aga kaugtöö tegelikku potentsiaali. Teises kvartalis tegi kaugtööd juba ligi kolmandik hõivatutest.

Eesti terviseuuring

Valdkond
Mis uuring see on? Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Eesti Terviseuuring viiakse läbi Tervise Arengu Instituudi, Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi koostöös. Uuring tugineb Eurostati poolt ühtlustatud metoodikale (sealhulgas küsimustikule), mis tagab tulemuste võrreldavuse Euroopa riikide vahel. Milleks on neid andmeid vaja? Terviseuuringuga kogutud andmed annavad pildi rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Eraldi vaadeldakse seoseid sotsiaal-majanduslike ja

Rahvaloendusel selgub kahe emakeele ja kahe rahvusega elanike arv

Kuupäev 30.05.2021
Artikkel
Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Statistikaamet ühes aastas: 3000 avaldatud näitajat, 54 000 tundi ajasäästu, 144 andmekirjeldusprojekti

Kuupäev 02.04.2025
Artikkel
“Statistikaameti ülesanne on küsida vaid hädavajalikku. Me küll küsime palju riigi toimimiseks olulisi andmeid, aga palju enam anname neid ühiskonnale ka tagasi,” tõstis möödunud aastale tagasi vaadates esile statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Tema sõnul on selle kinnituseks rohkem kui 2 miljonit andmebaasi külastust, üle 3000 avaldatud näitaja ja rohkem kui 8200 meediakajastust ühe aasta jooksul. „Me näeme õhtuti „Aktuaalsest kaameras“ ja eriti majandusuudistes, et meie andmed toetavad pea iga päev avalikku arutelu ning järjepidevalt iseloomustavad oluliste nähtuste, näiteks rahvastiku

Sotsiaalse kaitse kulutused on tõusuteel

Kuupäev 18.06.2018
Artikkel
Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.

3,6 miljonit turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis 2024. aastal 5%

Kuupäev 11.02.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik lisas, et Soomest Eestisse reisis 2024. aastal 696 000 turisti. 2023. aastaga võrreldes jäi nende arv samale tasemele, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes oli neid 13