Otsingu tulemused

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.

Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes 2002. aasta rahvaloendusega on riigi elanikkond vähenenud. 14.-25. oktoobrini toimunud Venemaa rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. Siiski pole 143,2 miljoni inimese puhul tegemist veel lõpliku arvuga, sest praegu toimuva andmetöötluse käigus arvestatakse sellest maha korduvalt üleloetud inimesed. Venemaa Föderaalne statistikaamet Rosstat on juba teada andnud, et Venemaa rahaarv võib olla loenduste vahelisel

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes 2002. aasta rahvaloendusega on riigi elanikkond vähenenud. 14.-25. oktoobrini toimunud Venemaa rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. Siiski pole 143,2 miljoni inimese puhul tegemist veel lõpliku arvuga, sest praegu toimuva andmetöötluse käigus arvestatakse sellest maha korduvalt üleloetud inimesed. Venemaa Föderaalne statistikaamet Rosstat on juba teada andnud, et Venemaa rahaarv võib olla loenduste vahelisel

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Mai teisel pühapäeval tähistame emadepäeva. Emaks saamise rõõmsale sündmusele järgneb lapsele sobiva nime otsimine. Statistikaamet tuli lapsevanematele appi ja lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud. Põnevat avastamist!

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.