Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta veebruaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 15% ja import 10%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,3 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 202 miljonit eurot, mis on 67 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Pressiteadet on parandatud 11.03.2026. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30% ning import 37%. Kolmandas kvartalis kokku kasvas eksport 34% ja import 35%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 16% ja import 15%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 216 miljonit eurot, mis on 14 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem.

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati