Otsingu tulemused

Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama ning uuendama, viimase aasta jooksul on neid registreid külastanud aga keskeltläbi vaid 16% elanikest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,2% ning eelmise aasta veebruariga võrreldes 2,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta detsembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?

Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Rahvaloenduse poolt ellu kutsutud Arvamusfestivali arutelul „Muugime andmete abil lahti rikkuse valemit“ leiti, et Eesti on oma andmemajandusega õigel teel, kuid andmekirjaoskus on kindlasti asi, millele peaks enam rõhku panema.