Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta juunis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 14% ja import 11%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi euro ja imporditi üle 1,6 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 268 miljonit eurot, mis on 20 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Andmed ja statistika aitavad teha elus teadlikke ja kasulikumaid otsuseid. Kutsume nii andmenutikaid kooliperesid kui ka kõiki teisi statistikahuvilisi 20. oktoobril tähistama Euroopa statistikapäeva ja täiustama oma andmekirjaoskust.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.

Kui liidame inimese kalduvusele teisi kergesti usaldada juturobotite enesekindla suhtlusstiili, on usaldus algoritmi vastu kerge tekkima. Vähetuntud faktide ja ametliku statistika pärimiseks tuntud juturobotid ei sobi.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Majandusliku olukorra üldise halvenemise taustal on maailmas viimastel aastatel just toidukaupade hinnamuutusi tähelepanelikult jälgitud. Toidu hinnatõus on mõjutanud ka tarbijahinnaindeksi muutust. Trendid Eestis Pärast suhteliselt stabiilset perioodi aastatel 2004–2006, kus Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) aasta keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) ja 4,4% (2006), sisenesime 2007. aasta sügiskuudel suhteliselt ebapüsivamate hindadega ajajärku ning tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli üks ja enam protsenti tervelt 3 kuud järjest. Kõigis kolmes kuus avaldas

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15%, siis 2025. aastaks on nende osatähtsus tõusnud juba 21%-ni ning prognoosi järgi on 25 aasta pärast, 2050. aastal, rohkem kui veerand kõigist Eesti elanikest (27%) vanemad kui 65 aastat. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul valitseb samasugune trend kõikjal Euroopas. „Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised jätkaksid aktiivsemalt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada võib, et tulevikus tõuseb see veelgi. Ka