Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,1%. Võrreldes eelmise aasta novembriga langes indeks 1,1%, kaubad olid 1,2% ja teenused 0,9% odavamad.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2012. aastal 2011. aasta keskmisega võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.

Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.