Otsingu tulemused

Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Rahvaloenduse küsitlejate töö sai veebruariga läbi. Meie tublid loendajad võtsid sellest kaasa suure kogemustepagasi ja kohati ka kustumatud mälestused. Nii mõnigi seik inimeste küsitlemisel näitas, et rahvaloendaja töö ampluaa on palju laiem kui ankeedi täitmine: ühtaegu tuleb olla psühholoog, IT-guru, geograaf, polüglott ja orienteerumise meister.

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.