Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juunis majutusettevõtetes üle 384 000 turisti, mida on 14% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski. Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 237 400 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv kasvas.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta aprillis majutusettevõtetes ligi 234 000 turisti, mida on 7% vähem kui aasta varem samal kuul. Vähenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp rääkis, et kuigi teist kvartalit järjest on näha majanduse väikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt märkimisväärne. „Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9%. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,“ ütles Müürsepp. Töötlevale tööstusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed mõjutajad energeetika (21,5%) ja kinnisvaraalane

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 225 000 turisti, mis on 1% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

Novembri tööturu kiirstatistikast võib näha, et uusi töösuhteid registreeriti vähem kui kahe varasema aasta novembris. Samas jääb eelmistele aastatele alla ka lõpetatud töösuhete arv.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim