Otsingu tulemused

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Preemia eesmärk on edendada statistikat kui olulist teadusharu ja innustada üliõpilasi statistikameetodeid rakendama ning arendama. Noore statistiku preemiale on oodatud kandideerima kõik kuni 30-aastased Eesti elanikud, kelle 2025. aastal valminud rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab oluliselt või arendab mõnda statistikameetodit. Konkursile esitatav töö võib olla nii eesti kui ka inglise keeles ja peab vastama akadeemilistele sisu- ning vorminõuetele. Albert Pullerits (1892–1967) oli Eesti statistika keskbüroo esimene juht ja

Põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest sõltub, kas Eestis tekkivate jäätmete kogused, nende taaskasutamine ja prügilatesse ladestamine kasvab või kahaneb. Viimastel aastatel on trend jäätmete tekke languse suunas. Arenguid jäätmemaailmas kirjeldab peamiselt 2020. aasta andmete põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Eda Grüner.

Statistikaamet testib juuni esimestel päevadel tehnilist valmisolekut viia rahvaloenduse veebiküsitlus läbi uues rakenduses. Peamine eesmärk on kontrollida, kas ja kuidas toimub andmete liikumine. Testküsitluses osalevad statistikaameti töötajad ja projektiga seotud majavälised partnerid.

Juba seitsmendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit kandev statistikaamet uuendas edukalt Euroopa Rohelise kontori sertifikaati kolme aasta võrra. Rohelise Kontori sertifikaate annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA), kes tunnustab rohebüroode süsteemi põhimõtteid järgivaid asutusi ja ettevõtteid juba alates 2013. aastast.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Ülemaailmset veepäeva (World Water Day) tähistatakse igal aastal 22. märtsil. Veepäeva eesmärk on teadvustada, et majandustegevuse ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude kvaliteeti ja vähenemist. Veevarude ja vee ökosüsteemide haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks oluline fookus.

Alanud on uus andmete esitamise periood. Et ettevõtjatel oleks riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid lihtsam ja mugavam esitada, on statistikaamet teinud sel aastal hulga muudatusi küsimustikes ning astunud samme kasutajakogemuse parandamiseks.

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised