Otsingu tulemused

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel.

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasiku sõnul võimaldavad iga kuu toimuvad uuringud kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda, prognoosida selle arengut ning koguda teavet tajutava majandusliku kindlustunde kohta. „Need uuringud annavad majanduse seisukorrast kiire ülevaate, sageli varem, kui avaldatakse teised riikliku statistika näitajad. Samuti saab baromeetrite põhjal kiiresti võrrelda majanduse olukorda kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,” selgitas Raasik. Varem viis uuringuid läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kuid alates 1. maist

Juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimeste andmete kohaselt on Eesti rahvastik 10 aastaga kasvanud, tööealiste inimeste arv on vähenenud, inimesed elavad kauem ning kasvanud on eestlaste arv. Kuidas aga on need muutused toimunud väiksemates vanuserühmades või Eesti eri paikades? Seda saab vaadata uuest rahvastikupüramiidi rakendusest.

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.

Igal suuremal kampaanial ja aktsioonil peab olema oma nägu ja iseloom. Kõiki Eesti inimesi puudutava rahva ja eluruumide loenduse puhul aitavad iseloomu näidata ning esmatutvust luua kampaania äsja valminud logo, hüüdlause ja nüüdsest avatud sotsiaalmeediakanalite kontod. Miks need said just sellised ja kust neid leida?

Statistikaamet alustab 30. detsembril kuu aega vältava rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.

Kas väide, et Eesti rahvas on hariduse usku, kehtib ka viimase rahvaloenduse andmetel? Jah, aga peamiselt naiste kohta.

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.