Otsingu tulemused

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,6%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 4,4% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 0,6% odavamad ja teenused 2,7% kallimad.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga 5,8%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel vähenes ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga jäi indeksi väärtus praktiliselt samale tasemele.