Otsingu tulemused

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted II kvartalis kaupu ja teenuseid 16,2 miljardi euro eest, mida oli 6% rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis.

Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on