Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Töö kaotavad sagedamini noored ja lihttöölised

Kuupäev 16.06.2020
Artikkel
Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Rahvaloendusel kasutatakse nii riiklike registrite infot kui ka küsimustikku

Kuupäev 20.10.2020
Artikkel
Statistikaameti esindajad tutvustasid täna valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu. Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.

Erakordne aasta rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne (parandatud 16.05.2023)

Kuupäev 16.05.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Ruumiandmed

Valdkond
Ruumiandmed on andmed, mis viitavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Statistika andmebaasis on kõige rohkem ruumiandmeid maakondade ja omavalitsuste kohta. Paljud näitajad on avaldatud maakonna ja/või omavalitsuse tasandil, mis teeb neist väärtuslikud ruumiandmed. Ruumiandmed on vajalikud eri piirkondade konkurentsi võime ja arengu võrdlemisel, samuti on need tõenduspõhise poliitikakujunduse aluseks. Ruumiandmed aitavad teha paremaid strateegiaid ja otsuseid, mis toetavad piirkondade jätkusuutlikku arengut ja heaolu. Statistikaameti kaardirakendus kasutab statis tika

Eesti rahvaarv langes, suurimaks mõjutajaks oli kõrge suremus

Kuupäev 18.01.2022
Artikkel
Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.

Mõtteid rahvaloenduse küsitluse läbiviimisest

Kuupäev 21.03.2022
Artikkel
Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Kas järgmise rahvaloenduse saame usaldada krattidele?

Kuupäev 03.02.2023
Artikkel
Maailm tüürib viimastel aastatel üha jõulisemalt edasi kahe suurema trendi rütmis – jätkusuutlikkus ning digitaliseerimine. Pealtnäha pole äsja joone alla saanud, üle kümne aasta toimunud rahvaloendusel nende kummagi suundumusega asja, kuid mõeldes järgmistele loendustele, siis just digivõimekus ja tark ressursikasutus koos registrikultuuri edendamisega määravad meie järgmise rahvaloenduse metoodika, sageduse ja läbiviija.

Andmeid lisatakse rahvastikuregistrisse pidevalt, anna sinagi oma panus!

Kuupäev 21.09.2020
Artikkel
Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Palgaralli! Huvitav, kellel küll?

Kuupäev 15.03.2022
Artikkel
Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.