Otsingu tulemused

Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, siis oktoobris kahanemine mõnevõrra aeglustus. „Müügimahu vähenemist mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 4%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas aga oktoobris pärast üle kahe aasta kestnud vähenemist taas kasvama ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 18% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende

Statistikaamet sai kaugtöö tegija märgise, millega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes pakuvad oma töötajatele võimalust töötada distantsilt.

Statistikaameti palgarakendusest ametipalk.stat.ee on nüüdsest kättesaadavad ka selle aasta esimese kvartali palgaandmed. Rakendusse lisandusid juurde ka 11 ametirühma mediaanpalgad.

Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.

Täna, 10. jaanuaril kinnitas Vabariigi Valitsus 2013.–2017. aastal tehtavate statistikatööde loetelu. 2013. aastal korraldab Statistikaamet üle 200 statistikatöö.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Ettevõtlussektori 2009. aasta I kvartali kogukasum vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 79%, teatab Statistikaamet.