Otsingu tulemused

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Paljud eestimaalased kasutasid võimalust vabastada septembris oma pensioniraha. Mõni otsustas sellega kohe oma elukvaliteeti parandada, mõni pani selle tulevikuks rikkust koguma. Kes nad olid? Uurisime, mis ametialadel pensioniraha väljavõtjad tegutsevad.

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Sundkulutused ehk leibkonna eelarve vältimatud kulutused toidule ja eluasemele suurenesid aastaga seitsme euro võrra.

Selle aasta ÜRO rahvusvahelise veepäeva teemaks on vee väärtustamine. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja mängib olulist rolli ka kliima reguleerimise tsüklis. Veevarude ja vee ökosüsteemide ning joogi- ja suplusvee haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks alustalasid. Euroopa Liidu (EL-i) viimase 30 aasta veepoliitika on samuti keskendunud veeressursside kaitsele.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted II kvartalis kaupu ja teenuseid 16,2 miljardi euro eest, mida oli 6% rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.