Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Vabu ametikohti oli teises kvartalis üle 11 000

Kuupäev 05.09.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Vabade ametikohtade arv oli kolmandas kvartalis suurem kui aasta varem

Kuupäev 06.12.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk

Esimeses kvartalis jätkus palgakasv

Kuupäev 27.05.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noored

Valdkond
Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas. Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema. Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja

Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?

Kuupäev 30.04.2021
Artikkel
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

Intrastati küsimustiku muudatused 2023

Sisuleht
Statistiline lävi Aastal 2023 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 270 000 eurot (2022. aastal 200 000 eurot). See tähendab, et 2023. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama ettevõtted, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2022. aastal suurem kui 270 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus ettevõtetel, kelle vastav käive ületab statistilise läve 2023. aasta jooksul. Kaupade saabumise käibe statistiline lävi on 400 000 eurot (2022. aastal oli sama). Tehingupartneri käibemaksukohustuslase

Mis on tööõnne valem? Statistikaameti 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks

Kuupäev 13.09.2023
Artikkel
Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Statistikaameti andmekool #2: Täpne rahvaarv selgub pea 70 miljoni andmerea analüüsimisel

Kuupäev 19.01.2024
Artikkel
Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.