Otsingu tulemused

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 188 lk Ilmus: 06.10.2017 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Hind 14,00 EUR Aastatellimuse hind 48,00 EUR

Mis juhtub andmetega, kui need rebida välja ülekuhjatud Excelist ja paigutada läbimõeldult graafikutesse? Numbrid hakkavad elama ja rääkima keeles, mis suunab tegema tarku ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Statistikaameti juhtimislauad on andmetele sellise elu sisse puhunud.

Oktoobris algas Tartu Ülikooli ja Statistikaameti koostöös 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuring. Uuring toimub Euroopa 30 riigis ning keskendub vanuselise diskrimineerimise, pereloome ja laste saamisega seotud teemadele. Eestis hõlmab uuring 2000 inimest ning Statistikaamet alustas nende küsitlemiseks kodukülastusi.