Otsingu tulemused

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 3% ja kaupade import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu I kvartalis kahanes kaupade eksport 2% ja import kasvas 1%.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordis ja impordis suurima osatähtsusega veonduse ja laonduse tegevusala, mis andis 31% Eesti teenuste koguekspordist ja 17% koguimpordist, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport suurenes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%, teatab Statistikaamet. 2018. aasta kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete eksport ja import.

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 15% ning import 12%, teatab Statistikaamet. Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas eksport võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 12% ja import 17%.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse