Otsingu tulemused

Täna, 6. veebruaril kogunenud statistikanõukogu uus koosseis valis järgmiseks neljaks aastaks esimeheks professor Tõnu Kollo Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudist.

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.

Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

Tänasest, 21. märtsist sai alguse andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädal, mille jooksul ootab statistikaamet erinevate ürituste ning teavitustegevuste kaudu noori andmetarkust koguma. Selleaastase hariva ja kasuliku nädala üheks oluliseks teemaks on muu hulgas ka see, kuidas usaldusväärset teavet väärinfost eristada.

Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Ja kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib omamoodi piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2024“ silmapaistvaid infograafika lahendusi ja kõnekaid andmelugusid, et selgitada välja möödunud aasta säravaimad andmekäsitlused Eestis. Selle aasta konkursi tunnuslause „Näita andmeid!“ kannab ideed seada tähelepanuteravik andmekirjaoskusele ja leida üles nutikaimad andmelugude jutustajad, tõhusaimad lähenemised ja ägedaimad andmevisuaalid. Töid ootame hiljemalt 21. märtsil 2024.