Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuht Eveli Šokman tõi välja, et tootjahinnaindeks on aastases võrdluses tõusnud terve selle aasta ehk üheksa kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit enim kütteõlide, puidutöötlemise ning metall- ja puittoodete tootmise hinnatõus. Vastupidist mõju avaldas masinate ja seadmete remondi, elektrienergia ja toiduainete tootmise hinnalangus,“ ütles Šokman. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku tõusis indeks 4,8%, sealhulgas toiduainete tootmises toimus hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 1,4%. Võrreldes augustiga mõjutas

Tänase eluaseme hinnaindeksi pressiteate koostamisel oli probleemide tõttu analüüsi tarkvaras ekslikult kasutatud baashindadena valesid andmeid. Asendasime need nüüd õigete andmetega. Vabandame! Korrigeeritud andmed on toodud punasega, samuti muutsime joonisel viimase kvartali andmeid. Statistikaameti analüütik Lii Kruusla ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2026. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,6% ja majade hinnad 7,1%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna,“ tõi Kruusla välja. „Eluaseme

Statistikaameti andmeteadur Hendrik Pungar tõi välja, et Leedus on hinnad Eestist kiiremini tõusnud juba üle kolme aasta, Lätis ligi kaks aastat. „Leedu aastane hinnatõus on Eesti omast suurem olnud igas kvartalis alates 2023. aasta algusest. Lätis tõusid hinnad veel 2024. aasta keskel Eestist aeglasemalt, kuid alates sama aasta lõpust on Läti hinnatõus olnud igas kvartalis kiirem,“ märkis Pungar. Rootsis tõusid eluasemete hinnad 2026. aasta teises kvartalis aastaga 4,8% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,9%. Soomes langesid hinnad aastaga 2,7%, eelmise kvartaliga võrreldes aga tõusid 0,3%.

Statistikaameti andmeteadur Hendrik Pungar tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 3,2% ja majade hinnad 4,3%. „Uute korterite hinnad Tartus, Pärnus ja Tallinnaga külgnevates piirkondades veidi langesid, samas Tallinnas ja mujal Eestis pisut tõusid. Kallinesid aga nii uute kui ka järelturu majade hinnad,“ märkis Pungar. Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,3% ja majade hinnad 6,8%. „Korterite hinnamuutus on aastases võrdluses viimase nelja kvartali madalaim. Kuigi majade hinnad võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga

Statistika tegemisel on Eesti elanikke ikka ja jälle jagatud maa- ja linnarahvaks, et neid siis kas omavahel või maa- ja linnarahva elu erinevates omavalitsustes võrrelda. Enne 2018. aastat eristati maa- ja linnarahvastikku asulatüübi alusel. Neid, kes elasid asulates, mis kandsid linna või alevi nimetust, loeti linnarahvaks, ja neid, kes elasid alevikes või külades, loeti maarahvaks. Paraku ei käinud asulate nimetused ajaga kaasas. Külad, mille rahvaarv edestas mitut linna, säilitasid „küla“ nimetuse ka siis, kui elanike arv küündis mitme tuhandeni. Esines ka vastupidiseid juhtumeid, näiteks

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul jätkus tootjahinnaindeksi tõus aastases võrdluses kuuendat kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta juuniga mõjutas indeksit enim elektri- ja soojusenergiaga varustamise, kütteõlide ja puittoodete tootmise ning puidutöötlemise hinnatõus,“ tõi Šokman välja. Vastupidist mõju avaldas toiduainete tootmise ning masinate ja seadmete remondi hinnalangus. „Töötleva tööstuse tegevusalade indeks kokku tõusis 2,6%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 3,5%,“ lisas Šokman. Võrreldes maiga mõjutas

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatab Statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et  jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi: linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril; väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku ruutkilomeetril; maalised asustuspiirkonnad – asustustihedus alla 200 elaniku ruutkilomeetril. Edaspidi viitame nendele asustuspiirkondadele kui linnale, väikelinnale ja maale. Jätkuv eeslinnastumine, aga ka rahvastiku vähenemine tähendab seda, et asustusüksuste tüüp võib aja jooksul muutuda. Täpsema linnalisuse

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt! Teadmine, et töötuse määr Eestis oli 2026. aasta teises kvartalis 6,6% või et hinnad olid septembris 3,5% kõrgemad kui aasta varem, on oluline. Aga alles võrdlus teiste riikidega aitab hinnata, kas meie olukord on erakordne või tavapärane, kas liigume teistest riikidest

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski. Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2% ning eluasemega seotud kulutuste 3,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1% ja bensiini 10,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8% ja veevarustuse 16,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on