Otsingu tulemused

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27% rahvastikust on kellegi vanavanemad. Tänase vanavanemate päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%.

Pidurdamatud kinnisvarahinnad, maagilised pulmakuupäevad, menukamad laste nimed ja sünnitajate arv tuleviku Eestis – need on märksõnad, mis lõid möödunud talvel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,1%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,5% ja teenused 2,0% kallimad.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Tartus toimuval laste heaolu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil tutvustati statistikaameti kogumikku „Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates“, mille eesmärk on näidata laste heaolu mõistmise keerukust.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus aprillis võrreldes märtsiga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%.