Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti sotsiaaluuring

Valdkond
Mis on Eesti sotsiaaluuring? Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Milleks on neid andmeid vaja? Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised

Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila: inimestel on õigustatud ootus, et kasutaksime registriandmeid

Kuupäev 30.03.2021
Artikkel
Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040

Kuupäev 06.12.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?

Kuupäev 17.10.2024
Artikkel
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Eksperimentaalstatistika toetab tarku otsuseid

Kuupäev 02.09.2024
Artikkel
Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!

Kuupäev 16.01.2024
Artikkel
Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.

Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes

Kuupäev 06.03.2023
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Eesti 2021. aasta eksperthindamine

Sisuleht
Eesti statistikaamet kuulub koos kõikide teiste Euroopa Liidu statistikaasutustega Euroopa statistikasüsteemi ning vastutab Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest. Kõik statistikaasutused üle Euroopa lähtuvad oma töös 16 printsiibist, mis on kirjas Euroopa statistika tegevusjuhises ja mida omakorda toetab Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediraamistik (inglise keeles). Euroopa statistika tegevusjuhise täitmist kontrollitakse eksperthindamistega, mis toimuvad umbes viieaastase tsükliga. Eelmine eksperthindamine toimus aastatel 2013–2015 ja viimane hindamine toimus Eestis 6