Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4%-line palgatõus. „Teiselt poolt mõjutas indeksit omakorda ehitusmaterjalide 1%-line hinnalangus. Seega võib öelda, et materjalide hinnalangus pidurdas hetkel ehitushinnaindeksi tõusu,“ selgitas Paulus. „Masinate kasutamise kallinemise põhjustas eelkõige väikemehhanismide rendikulude kasv ja materjalide hinnalanguse taga oli peamiselt tööstuslike betoontoodete odavnemine,“ tõi Paulus veel välja. Selle aasta teise kvartaliga

Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimesele poolaastale, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder. Olulisematest töötleva tööstuse harudest kahanes puidutöötlemine (14,4%), elektriseadmete (4,7%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Pea samale tasemele jäi toiduainete tootmine, kahanedes vaid 0,2% ning metalltoodete tootmine, kasvades 0,7%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas

Müügimaht kahanes nii tööstuskaupade ja toidukaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et koos augusti andmetega on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud juba 24 kuud järjest. „Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused, kus maht kahanes mõlemas eelmise aastaga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest enim ehk 12% vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügimaht kahanes veel ka 6% posti või interneti

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juulis 892 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 2%.