Otsingu tulemused

Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.

• Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kas järgmise aasta 100. juubeliks on statistikaamet Euroopa efektiivseim? • Milliseid andmeid meie ühiskond vajab? • Statistikaameti peadirektor Mart Mägi annab aru.

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Lähenemas on emadepäev ja sel puhul heidame pilgu alaealisi lapsi kasvatavatele Eesti emadele. Kui palju on selliseid emasid ja mitu last neil on?

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 11,1% ja teenused 11,5% kallimad.

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia sai sel aastal Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Artur on tõeline andmefänn, kes loodab andmete abil paremaks teha nii kindlustusvaldkonda kui maailma laiemalt.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).