Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak. Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Parandused on märgitud punasega. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 000 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on

27. 01 on statistikaameti klienditugi avatud kell 8.30–12.00 ning 28.01 on klienditugi suletud. 27.01–28.01 on häiritud e-kirjade saatmine ja vastu võtmine kogu asutuses. Ajakirjanikel palume kiiremate päringutega võtta ühendust telefoni kaudu meediasuhete juhi Susann Kiviga (tel 5696 6484). 27. 01–30.01 võib esineda tõrkeid teadlaste keskkonna kasutamisel. Ülemineku tõttu lükkub edasi 27.01 ja 28.01 planeeritud andmete avaldamine. Uus avaldamisaeg on 30.01. Muudatus puudutab järgmisi andmeid: sõitjate- ja kaubavedu raudteel, 2025: Majandus - Transport - Raudteetransport: Sõitjate- ja

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kokku 752 miljoni euro eest, sellest hooneid 546 miljoni ja rajatisi 206 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 10% rohkem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 6% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude 15% suurenemine. „Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas

Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 4,8% ja majade hinnad 1,4%. „Üle Eesti on korterite hinnad tõusnud kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandina püsisid korterite ruutmeetrihinnad esimeses kvartalis muutumatuna Tallinnas, kus hinnad tõusid alles nüüd, teises kvartalis 3,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta teises kvartalis suurem nii esimesest

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul näitavad aprilli andmed, et töötleva tööstuse toodangu kasv on muutunud laiapõhjaliseks. „Aprillis suurenes tööstustoodangu maht enamikes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (3,1%), elektriseadmete (7,3%), metalltoodete (6,6%) ja toiduainete tootmine (6,1%),“ tõi Bunder välja. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes keemiatoodete (7,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (3,2%) tootmine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta aprillis 65,2% välisturule. Võrreldes 2024