Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Tänasest, 27. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille raames kutsub statistikaamet noori, aga ka kõiki teisi huvilisi andmetarkust koguma. Nädala põhisündmuseks on esmakordselt toimuv 24 tunni pikkune küsimuste maraton Küsimus24, mil kõik huvilised saavad statistikaametile küsimusi esitada.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Äsja avaldas statistikaamet portaalis avaandmed.eesti.ee kohalike omavalitsuste rahulolu-uuringu andmestiku, kust leiab põhjalikke andmeid selle kohta, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus aprillis võrreldes märtsiga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%.

“Erinevus kahe asutuse andmetes tuleb andmeallikate metoodikast,” sõnas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva ja lisas, et töötukassa ja statistikaameti andmed on võrdväärselt olulised. “Kuna nad täiendavad teineteist, siis vaadata tuleks neid tervikuna,” ütles analüütik. Töötukassa registreeritud töötuse statistikas kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end töötukassas töötuna arvele võtnud. Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks aga 15-74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses mullu kolmandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes langesid kolmandas kvartalis korterite hinnad 1% Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 7,7%. Tallinnas jätkasid korterite hinnad tõusu, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%,“ selgitas Umbleja. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,8% ning majade hinnad 8,1%. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem nii 2024. aasta

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%.