Otsingu tulemused

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

2. mail toimunud statistikanõukogu avaistungil valiti nõukogu järgmiseks esimeheks tunnustatud finants- ja juhtimiskonsultant Urmas Kaarlep.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.

Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Esmaspäeval, 28. veebruaril pärast enam kui 70-aastast vaheaega kogunenud statistikanõukogu valis järgmiseks neljaks aastaks esimeheks Luule Sakkeuse Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudist.

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Eesti liitus 11. jaanuaril Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmete avaldamise eristandardi täiendatud versiooniga (SDDS Plus) – sellega hakkame Eesti rahanduse näitajate kohta rohkem ja detailsemat infot esitama.