Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et septembris mõjutas aastases võrdluses mäetööstuse toodangu kasvu peamiselt turbatööstus, energeetika mahtude suurenemise taga oli aga elektritootmise kasv. „Töötlevas tööstuses vähenes tööstustoodangu maht pisut rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, olulisematest tööstusharudest kahanes 11% puidutöötlemine ning 13,5% mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine,“ täpsustas Bunder. Veel vähenes olulistest töötleva tööstuse harudest ehitusmaterjalide (4,5%) tootmine ning väike kahanemine (0,8%) oli täheldatav ka

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4%-line palgatõus. „Teiselt poolt mõjutas indeksit omakorda ehitusmaterjalide 1%-line hinnalangus. Seega võib öelda, et materjalide hinnalangus pidurdas hetkel ehitushinnaindeksi tõusu,“ selgitas Paulus. „Masinate kasutamise kallinemise põhjustas eelkõige väikemehhanismide rendikulude kasv ja materjalide hinnalanguse taga oli peamiselt tööstuslike betoontoodete odavnemine,“ tõi Paulus veel välja. Selle aasta teise kvartaliga

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimesele poolaastale, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder. Olulisematest töötleva tööstuse harudest kahanes puidutöötlemine (14,4%), elektriseadmete (4,7%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Pea samale tasemele jäi toiduainete tootmine, kahanedes vaid 0,2% ning metalltoodete tootmine, kasvades 0,7%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas

Müügimaht kahanes nii tööstuskaupade ja toidukaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et koos augusti andmetega on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud juba 24 kuud järjest. „Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused, kus maht kahanes mõlemas eelmise aastaga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest enim ehk 12% vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügimaht kahanes veel ka 6% posti või interneti

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 3%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juulis 892 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 2%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta juulis püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 16,9% ja energeetikas 16,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 7,8%.

Parandused on märgitud punasega, samuti uuendasime joonist. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et 2019. aasta augustile jäi turistide arv tänavu siiski 7% alla. „Selle aasta augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 232 000 välis- ja 224 000 siseturisti. Välisturiste oli 14% rohkem ja siseturiste 1% vähem kui mullu,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 69 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 27 000 (12%), Saksamaa turiste 22 000 (8%) ja Leedu turiste 11 000 (5%). Majutusettevõtetes kasvas eelmise aasta