Otsingu tulemused

Ettevõtetest, kelle ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) esitamise tähtaeg oli reedel, 1. juulil, esitas küsimustiku tähtajaks 30%. Kolmapäevasel kohtumisel EKOMARi andmeesitajatega selgitab Statistikaamet ettevõtetele kogutavate andmete olulisust ja loodab koostöös nendega laekumist parandada.

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Statistikaameti andmetel oli erasektoris 2014. aasta II kvartalis keskmine brutokuupalk 997 eurot ja palk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 4,3%. Erasektori välisomandis ettevõtete brutokuupalgad olid kõikidel tegevusaladel kõrgemad kui Eesti kapitali kontrolli all olevates ettevõtetes.

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted II kvartalis kaupu ja teenuseid 16,2 miljardi euro eest, mida oli 6% rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis.

Seoses sellega, et maksu- ja tolliamet pikendas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega mai lõpuni ja need andmed on aluseks ettevõtluse demograafia statistikale, muutuvad statistikaameti avaldamiskalendris märgitud tabelite avaldamise kuupäevad.

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata