Otsingu tulemused

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Eesti põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. aastal 13% ja jõudis esmakordselt miljardi euroni, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra, selgus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks väljatöötatud põllumajanduse majandusliku arvepidamisest.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva. Statistikaamet vaatas sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.

Eestis tehti 2017. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 304,3 miljoni euro eest, mida on 13% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Viimasel viiel aastal (2019—2023) on valentinipäeval ehk 14. veebruaril sõlminud abielu 101 paari, kellest ligi kolmandik ehk 32 paari sõlmisid abielu 2023. aasta 14. veebruaril. 2023. aastal esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 33,7-aastane ja naine 31,4-aastane. Mitmendat korda abielluv mees oli 2023. aastal keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane. Keskmine abielu kestab elu lõpuni. Samas näiteks abielu, mis lahutati 2023. aastal, kestis keskmiselt 11 aastat ja 11 kuud. 2023. aasta 14. veebruaril lahutas abielu 7 paari, kokku lahutas viie aastaga 14. veebruaril abielu 36 paari