Otsingu tulemused

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal Eestis väliskapitali kontrolli all iga 14. ettevõte. Tallinnas oli välisinvestorite käes üle kümnendiku ettevõtetest.

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Müügimaht kahanes nii tööstuskaupade ja toidukaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et koos augusti andmetega on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud juba 24 kuud järjest. „Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused, kus maht kahanes mõlemas eelmise aastaga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest enim ehk 12% vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügimaht kahanes veel ka 6% posti või interneti

Kodune internetiühendus oli 2016. aasta I kvartalis 86%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on viimase aasta jooksul enam kui viiel korral e-kaubanduse teenuseid kasutanute osatähtsus.

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7%) ning Rapla maakonnas (7%). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8%),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli