Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.

Viimaste ettevõtete kiirstatistika andmete kohaselt kasvas deklareeritud käive juunis võrreldes maiga, kuid jäi siiski ligikaudu kümnendiku võrra madalamale tasemele kui eelmise aasta juunis.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Eelmisel aastal müüs viiendik Eesti ettevõtteist oma tooteid veebilehe või elektrooniliste andmevahetuse kanalite (EDI) kaudu. E-kaubanduse kaudu müünud ettevõtete osakaal on viimasel viiel aastal stabiilsena püsinud.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

„Kui seni on riik ettevõtjatelt erinevaid andmeid küsinud ja kogunud, siis selle rakenduse abil annab riik esmakordselt ettevõtjatele nii suures mahus olulisi andmeid ka tagasi,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo. Ta lisas, et rakendus annab ettevõtjale tagasi tema enda esitatud andmete põhjal koostatud analüüsi, mis aitab hinnata ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võrrelda ettevõtet teistega. “Mida täpsemaid andmeid on ettevõtjad riigile esitanud, seda tõepärasema pildi loob rakendus ettevõtte olukorrast,” märkis statistikaameti