Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Immigrantrahvastiku uuringust selgub, et immigrandi ametialast kuuluvust ja karjääri mõjutab rohkem eesti keele oskus kui päritolu, teatab Statistikaamet.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on