Otsingu tulemused

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Rahvaloendus ei ole mitte ainult Eestis selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt, vaid ka mujal Euroopas. Kui varasemalt oleme infokirjas rääkinud lõunanaaber Läti loendusest, siis seekord heidame pilgu Saksamaale.

Statistikaamet kutsub kõiki 13. ja 14. augustil Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid aitavad lahti muukida tõelist rikkuse valemit, koroonapiirangute tegelikku mõju majandusele ning tuua selgust andmete analüüsimise ja kaitsmise vastuoludesse.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

„Esimesel poolaastal kasvas kaupade väliskaubandus 9% ning kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 9,3 miljardi ja imporditi ligi 11,1 miljardi euro eest,“ selgitas statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets. Esimesel poolaastal eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. „Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed,“ lausus Leppmets ja lisas, et peamised ekspordi- ja impordipartnerid olid esimesel poolaastal Soome, Läti, Saksamaa, Leedu ja

Esmaspäeval, 11. veebruaril asub Statistikaameti statistika levi osakonna juhataja ametikohale seni Eesti Energia klienditeenuste kommunikatsioonijuhina töötanud Triin Küttim.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et mullusega võrreldes oli oktoobris väliskaubanduse kasv selle aasta suurim. „Reeksport ehk kaupade taasväljavedu kasvas oktoobris 5%, Eesti päritolu kaupade eksport aga koguni 17%. Samuti kasvas mullusega võrreldes Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, moodustades sellest tänavu oktoobris 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Nende kaupade väljavedu ka kasvas enim,“ tõi Leppmets välja. Oktoobris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist)