Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Film ja kino

Valdkond
Eesti inimesed käivad üha rohkem kinos. Seda tõestab nii üha suurem kinokülastajate arv kui ka kinolevi rikkalik filmivalik. Eestis on ligi 50 kino, kus on enam kui 80 ekraani. Eestis tegutseb arvukalt filmi- ja videoettevõtteid. Toodetakse täispikki mängufilme ja ka lühi-, dokumentaal-, reklaam- ning animafilme. Järjest rohkem on andekaid filmitegijaid, kelle looming jõuab rahvusvahelisele areenile. Eesti filmielu korraldab ja filmistatistikat koondab Eesti Filmi Instituut. Filmistatistika hõlmab filmikunsti ja reklaamfilmide tootmist ja muid meediateenuseid. Filmistatistikast saab teada, kui

Mis on tööõnne valem? Statistikaameti 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks

Kuupäev 13.09.2023
Artikkel
Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Aasta 2011 läbi tööturu- ja toimetulekunäitajate

Kuupäev 06.08.2012
Artikkel
Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Aasta alguses hõivenäitajad paranesid

Kuupäev 15.05.2017
Artikkel
Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Raamatukogud ja raamatud

Valdkond
Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid

Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Kuupäev 08.04.2010
Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Kuupäev 14.12.2023
Artikkel
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

2020. aasta popimad nimed olid Robin ja Sofia

Kuupäev 28.01.2021
Artikkel
Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia. Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal, kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.