Bussidega sõitjaid oli teises kvartalis viiendiku võrra enam
Statistikaameti analüütiku Anu Ainsaare sõnul on maakonnaliinide puhul pandeemiaeelsed ehk 2019. aasta II kvartali sõitjate arvud juba ületatud. „Samas on sõitjate mahud pikematel sõitudel, nagu kaugliinid ja rahvusvahelised veod, endiselt 30% väiksemad kui 2019. aastal,“ kommenteeris Ainsaar.
Enamik bussisõitudest tehakse jätkuvalt linnaliinidel: II kvartali jooksul 32 miljonit korda ehk 80% kõigist sõitudest. Linnaliinidel sõitjate arv kasvas esimese kvartaliga võrreldes tervelt viiendiku võrra ning on kasvanud ka aasta võrdluses*. Koos trammide ja trollibussidega sõitis linnatranspordiga 36 miljonit inimest. Maakonnaliinidel sõideti 5,7 miljonit korda, mida on pisut vähem kui mullu samal ajal (5,8 miljonit). Esimese kvartaliga võrreldes sõideti maakonnaliinidel aga miljon korda enam, mis teeb kasvuks 21%. Riigisisestel kaugliinidel sõideti 790 000 korda, mida on 4% enam kui mullu ja 11% enam kui esimese kvartali jooksul.
Kõige märkimisväärsem taastumine on toimunud rahvusvaheliste juhuvedude (nt. turistibusside reiside) mahus: II kvartalis oli sellistel reisidel 80 000 sõitjat. Seda on 120% enam kui mullu teise kvartali või käesoleva aasta esimese kvartali jooksul (38 500). Eesti ettevõtete rahvusvahelistel liinivedudel sõideti ligi 220 000 korda ehk 30% enam kui 2022. aasta samal ajal.
Sõitjakäive** ehk lihtsustatult kõigi sõitjate läbitud teepikkuste summa oli teises kvartalis 680 miljonit sõitjakilomeetrit. Suurim osa sellest, 150 miljonit sõitjakilomeetrit, läbiti linnaliinidel. Riigisisestel kaugliinidel sõitjaid oli 940 000, kes läbisid nende kolme kuuga 130 miljonit sõitjakilomeetrit.
Kasvanud on ka reisirongidega sõitmine. Teise kvartali jooksul sõideti reisirongidega 2,1 miljonit korda, mullu samal ajal 2,0 miljonit korda, sõitude arv kasvas 5%. Sõitjakäive kasvas 4% ehk 108 miljonile sõitjakilomeetrini, seega jäi sõitude keskmine pikkus (59 km) üldjoontes mullusega sarnaseks.
* 2023. aastast toimunud metoodikamuudatus ei võimalda selle aasta linnaliinide andmeid varasematega ajaliselt võrrelda.
** Sõitjakäivet mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter (sõitja-km) on ühe sõitja vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte.
Andmeid vaata statistika andmebaasist.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.