Otsingu tulemused

Laupäeval, 22. jaanuaril lõppes rahvaloenduse e-küsitluse etapp, mille käigus loendati esialgsete andmete põhjal kokku 568 891 inimest ehk 43% Eesti elanikest.

2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.

Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

Kui liidame inimese kalduvusele teisi kergesti usaldada juturobotite enesekindla suhtlusstiili, on usaldus algoritmi vastu kerge tekkima. Vähetuntud faktide ja ametliku statistika pärimiseks tuntud juturobotid ei sobi.

Vaid veel täna ja homme saab osaleda suurel Eesti rahva e-loendusel, millest on oodatud osa võtma kõik Eesti elanikud. Tänaseks, 21. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud üle 530 000 inimese ehk 40% Eesti rahvastikust.

Tänasest algab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eesmärgiks on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski. Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja