Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...

Euroopa Liidu riikides on enimlevinud elukorraldus, kus alla 18-aastased lapsed elavad koos abielus vanematega. Vähem on vabaabielus ja üksikvanemaga elavaid lapsi. Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%). Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta veebruaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 15% ja import 10%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,3 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 202 miljonit eurot, mis on 67 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.