Otsingu tulemused

Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Kurvastusega peame tõdema, et kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.

Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.