Otsingu tulemused

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam

Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

Vaid veel täna ja homme saab osaleda suurel Eesti rahva e-loendusel, millest on oodatud osa võtma kõik Eesti elanikud. Tänaseks, 21. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud üle 530 000 inimese ehk 40% Eesti rahvastikust.

Tänasest algab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eesmärgiks on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.

Kuigi indiviidina on kõik inimesed erinevad, on meie tegevustel päevas oma kindel rütm ja kellaaeg, mis sõltub nädalapäevast. Näiteks kõige populaarsem majapidamistööde tegemise aeg on pühapäeviti kella 10–13, kui nendega on hõivatud peaaegu pool rahvastikust.