Otsingu tulemused

Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

Ameerika Ühendriikides oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel alla 18-aastaste ehk noorte osatähtsus rahvastikus 24%, mis on riigi ajaloo madalaim näitaja, vahendab AP. Viimati oli noorte osatähtsus nii väike 1990. aastal kui alla 18-aastased moodustasid 26% rahvastikust. Prognooside kohaselt jätkub langustrend ka edaspidi ning 2050. aastaks langeb noorte osatähtsus 23%-ni. Samal ajal tõuseb vanemaealiste osatähtsus 2010. aasta 13%-lt 2050. aastaks 20%-le. Kuni 18-aastaste osatähtsus rahvastikus,% Allikas: Associated Press Iga neljas noor on sisserännanu perest Valgenahaliste ameeriklaste

Ameerika Ühendriikides oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel alla 18-aastaste ehk noorte osatähtsus rahvastikus 24%, mis on riigi ajaloo madalaim näitaja, vahendab AP. Viimati oli noorte osatähtsus nii väike 1990. aastal kui alla 18-aastased moodustasid 26% rahvastikust. Prognooside kohaselt jätkub langustrend ka edaspidi ning 2050. aastaks langeb noorte osatähtsus 23%-ni. Samal ajal tõuseb vanemaealiste osatähtsus 2010. aasta 13%-lt 2050. aastaks 20%-le. Kuni 18-aastaste osatähtsus rahvastikus,% Allikas: Associated Press Iga neljas noor on sisserännanu perest Valgenahaliste ameeriklaste

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid