Otsingu tulemused

Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.

Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgub uuringufirma Faktum & Ariko augustis läbi viidud küsitlusest.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 868 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 13%.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Statistikaameti andmetel sündis 2013. aastal 13 500 last, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Kui veel hiljuti sai rõõmustada kasvava sündimuse üle, siis viimasel kolmel aastal sündimus väheneb.

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.